Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik

Söömishäirete osakonnas tegeletakse ainult söömiskäitumise parandamisega, kõik häirest tulenevad vaimsed probleemid lükatakse täielikult kõrvale. Söömiskeskkond on alati pingeline ning sunnitakse ainult toidule mõtlema. Pakutakse ravimeid erinevate kõhu- ja peavalude leevendamiseks aga tihti süüdistatakse patsiendi oma söömishäiret (eriti seda ravimata vaimset poolt). Taimsele või vegan dieedile minek on keeruline, kõik arstid ja õed üritavad ümber veenata ja suuremate portsionitega hirmutada, mis omakorda teeb söömisega seotud hirme hullemaks.

Parimad õed ja personal, keda kohanud olen.Sain oma turvatunde siin.

Ma ei soovita ravida end seal, sest ma langesin täielikku aukku, pandi ravi peale, kus muutusin zombieks ning jumal tänatud, et naabrid mind leidsid üks päev oma rooja seest. Mul on nüüd psühhiaater Tallinnas ning tegeleb lisaks mu muredele ka Raja haiglas määratud ravimite tüsistustega

Psühhiaater andis lootust ja ütles et ma ei saa kunagi terveks.Väga ebameeldivad viimased kogemused seal kliinikus.Lapsi hinnatakse paberite järgi kõigest.

Olin ise suht kadunud ja ei teadnud mida teha ja mõnelhetkel sain ma koha sinna noorteosakonnas. Inimesed olid ise toredad aga õed mitte. Iga öö oli kuulda kolinat ülevalt nahakliinikust ja ei tehtud midagi. Mehest arsti käitusid imelikud minu ja teiste tüdrukute vastu. Ei soovita. Kui soovid abi siis mine pärnu omasse

Vajan kuskilt abi, kuna olen väga närviline ja rahutu, ägestun väga kergesti :(

Mul oli tõsine hüsteeria ja paanika, palju ärevus häireid, jt probleeme, võeti vastu, kuulati anti ravi ja nüüd tunnen End paremini. Kellelgil mure soovitan julgelt pöörduda. Kannatada on hullem kui minna rääkida ja abi saada.

Oli sos olukord,vastuvõtust saadeti tagasi,kuna kohta pidi hoidma,,kohtumenetlusega” kliendile Seda mainiti mitmeid kordi .Küsiti,et miks te just siia Tartu tulite,mujal ka erakorralisi??!!Ei soovita!